Soojuse ostu-müügilepingud

Kliendile

Kaugkütteseaduse § 2 punkti 9 kohaselt on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust. Kaugkütteseaduse § 8 lõike 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole tarbija kaugkütteseaduse tähenduses ainult füüsiline isik, nagu on sätestatud tarbijakaitseseaduses ja võlaõigusseaduses, vaid võlaõigusseaduse tähenduses on tarbijaks igasugune isik, kelle valduses olev tarbijapaigaldis on võrguga ühendatud ja kes ostab kaugkütte soojust.

Kaugkütteseaduse kohaselt peab soojuse ostu-müügileping olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kaugkütteseaduse § 16 lõige 1 punkti 3 kohaselt on soojuse tarbimine ilma kehtiva kirjaliku lepinguta soojuse omavoliline tarbimine. Soojuse omavolilise tarbimise korral võib võrguettevõtja nõuda omavoliliselt tarbitud soojuse eest tasu omavoliliselt tarbitud soojuse koguse kuni kolmekordse maksumuse ulatuses ning katkestada tarbija võrguühenduse omavolilise tarbimise tuvastamise hetkel.

Lepingu sõlmimiseks vajaminevad dokumendid:

 Lepingu sõlmimiseks esitavad juriidilised isikud järgmised dokumendid:

  • avaldus soojuse ostu-müügilepingu sõlmimiseks
  • registri B-kaardi koopia
  • pass või isikut tõendav dokument ja/või notariaalselt tõestatud volikiri, kui lepingut sõlmib volitatud esindaja
  • vajadusel hoone projekt, kus on märgitud vajalikud soojuskoormused.

Lepingu sõlmimiseks esitavad individuaalmajade omanikud ja korteriomanike ühisuste poolt volitatud esindajad/majavalitsejad järgmised dokumendid:

  • avaldus soojuse ostu-müügilepingu sõlmimiseks
  • pass või isikut tõendav dokument
  • kinnistusameti tõend omandivormi kohta
  • korteriühisuse esindaja esitab korteriomanike üldkoosoleku otsuse protokolli. Vajaduse korral nõuame protokollil olevate allkirjade ehtsuse notariaalselt tõestust. Vt. korteriomandiseadus §20 (4).
  • vajadusel hoone projekt, kus on märgitud vajalikud soojuskoormused.