Kui Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu, hakkasid Ahtme Soojuselektrijaamale kehtima uued keskkonnanõuded. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiviga 2001/80/EÜ tuli uusi piirnorme rakendada alates 2008. aastast, kuid ettevõttel ei olnud tollal piisavalt aega üleminekuks valmistumiseks. 

Et pikendada Ahtme SEJ tööd 2008. aastast kuni 1. jaanuarini 2011, tegi ettevõte mahukaid keskkonnainvesteeringuid, mis lubasid SEJ-l vastata uutele keskkonnahoiu normidele. 

Saavutatud ajapikendus võimaldas ettevõttel rakendada 1. jaanuariks 2011 uued keskkonnanormid ning vähendada soojusvõimsust 49 MW/h-ni. 1. märtsil 2011 hakkas tööle uus tipukoormuse reservkatlamaja, mis tagab regiooni soojusvarustuse igas olukorras. 

Vana Ahtme SEJ ressurss on ammendumas ja tema kasutamise jätkamist piiravad keskkonnanõuded. Alates 1. jaanuarist 2013 peatab Ahtme SEJ täielikult oma töö ning tööle hakkab Kohtla-Järve põlevkivi ümbertöötlemise kompleksist kulgev üle 20 km pikkune soojustrass. Tänu uuele trassile saab kogu Jõhvi-Ahtme regiooni kütta VKG põlevkivitöötlemistehastes tekkinud põlevkivigaasiga. Põlevkivitöötlemisel tekkiva soojuse tarnimine Jõhvi ja Ahtmesse on kahtlemata parim lahendus nii kohalike elanike kui ka keskkonna jaoks, kus ei teki keskkonnaprobleeme lisaheitmete ning jäätmete ladestamisega. 

Soojustrassi eelprojekt sai valmis 2010. aasta keskel ning 2011. aasta kevadel algatati projekti teemaplaneering.